Juks rahvusvahelises Erasmus + Indire projektis

Möödunud aasta novembrikuus sai Tugikeskus Juks põneva pakkumise luua kaasa rahvusvahelises Erasmus+ Indire poolt rahastatavas projektis, mille eesmärk on edendada lihtsa keele kasutamist ja luua selle jaoks materjalid.

Loodavate materjalide abil suudaksid tulevikus vähese kirjaoskusega inimesed kasutada infotehnoloogilisi vahendeid ning antud inimestega töötavad spetsialistid oskaksid koostada lihtsas keeles arusaadavaid tekste. Projekt kestab 2021. aasta detsembrini ja hõlmab endas palju erinevaid tegevusi, millest mitmed on rahvusvahelised, kuid samas on ka palju tööd kohalikul tasandil Eestis.

Käesolevasse projekti on kokku kaasatud seitse organisatsiooni Eestist, Itaaliast, Portugalist, Hispaaniast, Leedust ja Poolast, kelle igapäevane töö on seotud erivajadustega inimeste, madala kirjaoskusega inimeste või pagulastega. Üks lihtsa keele alustalasid on ka selle kasutajate kaasatus mitte ainult tarbijatena, vaid ka osalisena tekstide väljatöötamise protsessis ning seda suurem heameel on läbi selle pakkuda lisaks Juksi töötajatele ka osadele meie teenuse kasutajatest rahvusvahelist koostöökogemust.

Lihtsa keele olemus
Mis aga on lihtne keel: lihtne keel ehk arekeel (ing. k. easy-to-read language või simple language) on lihtsustatud, kergloetav ja -mõistetav keel, mis hõlmab endas erinevaid standardeid, kuidas muuta teave sõltumata selle vormist lihtsalt mõistetavaks. Lihtsa keele kasutamise eesmärkideks on selle kasutajate ligipääsu parandamine erinevale informatsioonile, iseseisvuse suurendamine ning oma valikute ja otsuste tegemise teadlikuse tõstmine. Lihtsa keele kasutamise vajadus tuleneb ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni 9. artiklist.

Rahvusvahelised koolitused ka meie noortele
Projekti kestel toimub kokku kolm koolitust, millest esimene juba üsna pea jaanuari lõpus Palermos. Koolituse eesmärgiks on õpetada välja meie kaks töötajat lihtsa keele alasteks asjatundjateks ning meie kaasatud noor on testlugeja, kellel on rõõm katsetada, kas loodud tekstid on ka talle arusaadavad ja järgitavad.

Käesoleva, 2020. aasta lõppedes on aga oodatud juba neli meie noort Portugali Braganca linna, et hakata katsetama vahepealse aasta jooksul projektis osalevate spetsilistide koostatud arvuti- ja infotehnoloogiliste lahenduste kasutamise juhendi töökindlust. Õppeprotsessis ühendatakse praktilised näited harjutuste ning grupitöödega, mis rahvusvahelises seltskonnas on kindlasti väga põnev.

Kolmas rahvusvaheline koolitus toimub 2021. aasta suvel Tallinnas ja see on kui katsepõld, kus proovitakse projektimeeskonna uut väljatöötatud materjali ning leida koos antud materjali kitsaskohad ja parendamisvõimalused. Antud koolitusele on oodatud sotsiaalvaldkonna tudengid või valdkonnas töötavad vabatahtlikud, kes soovivad arendada oma teadmisi ja oskuseid lihtsasti loetava keele vallas.

Projekti jooksul loodavad materjalid
Projekti kestel kahe aasta jooksul saavad alguse uued materjalid, ning neist olulisemaid on kaks: arekeelne arvuti ja infotehnoloogiliste lahenduste kasutamise käsiraamat, mis on kirjutatud sihtrühma tööhõive alasest vaatenurgast lähtuvalt ning juhend koolitajatele, mille sisuks on koolituse lihtsasti mõistetav lähenemine ja juhtimine. Juhend hakkab olema e-kursuse kujul, olles nii kättesaadav kõigile sellest huvitatutele.

Projekti lõppu 2021. aasta sügisel ja talvel on planeeritud veebinari ja seminari korraldamine, mis annab võimaluse tutvustada projektis väljatöötatud materjale nii kolleegidele Juksis kui ka mujalt asutustest, meie teenuse saajatele, nende lähedastele ja kõikidele teistele huvilistele.

Projekt toob selle meeskonnas olevate inimestele küll kaasa palju tööd, kuid põhjus, miks see on ellu kutsutud on oluline ning selle eesmärgid on vajalikud, sest nagu projekti haaratud Juksi sotsiaaltöötaja Kaja ütleb: „Olen tihti pidanud isegi pereliikmetele tõlkima oma öeldut lihtsamasse keelde. Ka eelmisel töökohal oli vaja teenindajatele õpetada, kuidas klientidega suhelda lihtsalt ja arusaadavalt, ilma keeruliste terminiteta. Me kõik vajame lihtsamat keelt.“

Koostas: Malle Oberpal